Malaga, 15. märts 2022. Keskpäeval aknast välja vaadates ei saa aru, kas see on mingi fotograafiline seepia-filter, läbi mille näib kogu maailm oražikates-pruunides toonides, oleme me järsku Marsile sattunud, või on hoopis maailmalõpp kätte jõudnud.

Calima on täiesti tavaline meteoroloogiline protsess ega pole iseenesest mitte midagi ebaharilikku. Sahara saadab oma liivatolmu üle mere Euroopasse tegelikult aastas mitmeid kordi, kuid harilikult siiski väiksemates kogustes. Mõnikord on see isegi mitme tuhande kilomeetri kaugusele Eestisse välja jõudnud – näiteks juhtus see alles aasta tagasi, 2021 veebruaris, kattes mõnel pool valge lume liivaga.

Veelgi tuttavamad on selle nähtusega Kanaari saarte elanikud – NASA andmetel lendab Sahaarast üle Atlandi ookeani igal aastal sadu miljoneid tonne liiva, seega on kanaarlaste jaoks calima üsna tihe külaline, millest ei tehta harilikult suuremat kära. Kuid isegi kanaarlaste jaoks on mõnel aastal liivasajud ootamatult intensiivsed olnud – näiteks 2020. aasta veebruaris suleti calima tõttu kaheks päevaks sealsed lennujaamad.

Paljudel juhtudel on Malaga suuremast Sahara liivast puutumata jäänud – kõik oleneb tuulte suunadest, õhurõhust jne. Ka seekord sai esialgu “pihta” hoopis idarannik. Kuid lõpuks ei jäänud meiegi ilma ning kohalike meteoroloogide sõnul ei ole nii intensiivset tolmu kontsentratsiooni ja kogust juba väga ammu olnud. Kui harlikult on liivaosakesed pisemad ja kõrgemal atmosfääris, siis seekord oli tuul haaranud rohkem ja raskemat kraami ning see lendas madalamalt ja sadas ka kiiremini alla.

Mis juhtub, kui õhk on liivatolmu ja peenosakesi täis?

Esiteks on märgata, et maailm paistab teistes toonides ja taevas kumab oranžikalt. Nähtavus on väga halb. Liiv varjutab ka Päikese. Maapind, rõdud, autod jne on kaetud oranžika liivakihiga. Juhul, kui koos calimaga satub ka vihmaperiood olema, sajab määrdunud oranži vihma ja kogu maa kattub oranži poriga.

Õhu kvaliteet on calima ajal väga halb ning kopsuarstid soovitavad astmaatikutel ja hingamisteede haigustega inimestel neil päevil toas püsida. Üldiselt möödub calima 1-2 päevaga.

Calima on mandri-Hispaanias tegelikult pigem suvenähtus, seega on lisaks erakordsele intensiivsusele tähelepanuväärne ka see, et praegu on alles talv/kevad. Ja 9 päeva hiljem – 24. märtsil – saabus juba uus liivapilv, mis on üllatuslikul kombel sama intensiivne, kui esimene.